AVALIKU VÕIMU JA KODANIKEÜHENDUSTE VAHELISED SUHTED
Kodanikuharidusprogrammi "Vabadus on kunst" II seminar Tallinna Kunstihoones 12.04.2010

Teema I Rahvuskogukonnad, rahvusühendused ja avalik võim
Probleem: Meist erineva poliitilise, kultuurilise või etnilise identiteediga inimrühmadesse suhtumisel on Eesti ühiskonnas kasutusel mitmeid võimalikke hoiakuid. Neid rühmi püütakse kas ignoreerida, neutraliseerida või hakatakse teistsuguse enesetajuga inimeste eestkõnelejaks. Esimese variandi korral poleks teistsuguseid nagu olemas, teisena pakutud võimalusel tajutakse erisusi ohuallikana, kolmandal juhul  nähakse meie jaoks võõra identiteedi kandjaid eestkostet vajava ohvri rollis.
Kes ja kuidas moodustab kodanikuühiskonnas “meie” tunde ? Kas kogukond kujuneb keele, rahvuse või erakonna pinnalt? Kasväljaspool poliitilisi erakondi formeerunud kogukonna/ühenduse häält võetakse kuulda? Kas avalik võim kaasab integratsiooni protsessi piisavalt inimesi rahvuskogukondadest või räägib taas kellegi eest.


Teema II: Kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahelised suhted.
Probleem: Avaliku sektori tasandil räägitakse palju kodanikuühiskonnast, sotsiaalsest sidususest ja kaasamisest. Näited: Riigivõimu esindavatel institutsioonidel on kodulehel eraldi rubriik kodanikuühiskonnale/ kodanikeühendustele (http://www.siseministeerium.ee/25325/), kodanikke kutsutakse ülesse osalema riigi paremaks muutmisel (https://www.osale.ee/). Riigikogu annab välja ajakirja „Riigikogu Toimetised“, kus alateemaks ka kodanikuühiskonna küsimused ja mille levi piiratuse kohta on Jüri Adams öelnud, et “Vähestegi riigielu ja poliitikat käsitlevate trükiste mõju saab võrrelda kotti kisamisega”.
 Avalikul võimul on kohustus kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist ning otsuseid langetades peab avalik võim kuulama, austama ja juhinduma kodanike enamuse arvamusest ja tahtest. Vaatamata kodanikuühiskonda reguleerivate seaduste ja kavade rohkusele puuduvad üldtoimivad mehhanismid nii riigi kuid eriti omavalitsuste tasandil selleks, kuidas peaksid võim ja ühendused omavahel suhtlema. Ühiskondlikult oluliste protsesside suunamisel jääb kodanike(ühenduste) “hääl” marginaalseks.
Eesti riigi julgeolekut ja heaolu ei taga ju NATO ega EURO vaid aktiivsed ja elujõulised kodanikud. Kuidas jõuda võimu ja ühenduste mõistliku koostööni.

MEIE KOOLI PALVE

Joonmeedia istus ühise laua taga Meie Kooli korraldajatega. Arutelus osalesid Harlis Velk, Eric Katskowski, Tanel Rannala ja Siiri Taimla. Meie Kooli näol on tegemist ideega saada keskkoolinoortelt interaktiivses arutelus mõtteid ja lahendusi, kuidas muuta kool paremaks ja toetada nende ideede elluviimist. Arutelud leiavad aset üle Eesti kõikides osaleda soovivates koolides kodanikupäeval 26.novembril 2010.

MILLISED KULTUURID? – JOONMEEDIALE VASTAS MIKKO FRITZE

Külastasime joonmeediaga SA Tallinn 2011 juhti Mikko Fritzet. Saime kuulda, millised on kultuuripealinna juhi olulisemad omadused, milliseid konstruktiivseid kriitikaid võiks palju rohkem olla ning milliseid autoritaarseid hoiakuid võiks palju vähem kohata.

Sissevaade SA Tallinn 2011 kontorisse koos Mikko Fritze kultuurikaardistusega.

EUROOPA VÕITLUSED VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSEGA

MILLINE ELAMISVÄÄRNE LINNARUUM NII MEESTELE KUI NAISTELE?

26. veebruaril püüti kaardistada linnaplaneerimise võimalusi nii meestele kui naistele. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus korraldas selleteemalise seminari, kus huvitavate ettekannetega astusid ette MTÜ Linnalabori esindajad, Linnaplaneerimise ameti koordinaator jt. Kuuldust jäi kõlama mõte, et vaja oleks paremaid võimalusi soouuringute teostamiseks ja rohkem haritud, huvitatuid inimesi linnaplaneerimise töörühmadesse.

Hea Teemu, Teemu Mäki!

Kuulasime Sind EKA konverentsil "Art, Image and Exploitation" hommikul vara, haigutasime ja sõime küpsist. Sa jäid meelde kui kassimõrvar eetilistel põhjustel ja kunsti-gümnastik.

Rääkisid neljast punktist, miks kunstnikud oma tööd teevad:

- võimalus naudinguks,

- võimalus aruteluks,

- võimalus tunda enamat,

- võimalus targemaks saada.

Mõtlesime nüüd sellele ...

artist talk'id KUMUS HALJASTASID AVALIKU RUUMI VÕIMALUSI

Avaliku ruumi võimaluste haljastamisega alustas Poola kunstnik Joanna Rajkowska. Kuulajate suureks meeleheaks paljastas Joanna avaliku ruumi loomingulise projekti Oxygenator.
Artist talk'id toimusid seoses Kumu näitusega "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel".

EESTI NOORTE FOORUM JA 300 NOORT TABAMUST

MIS TÖÖGA JUHTUNUD ON?



I põhiettekanne Oudekki Loone

SUUR RIIKLIK PAI NUTIKATELE ETTEVÕTJATELE

Innovatsiooniaasta sai piduliku finaalpaugu konverentsiga Swissotelis, kus äravahetamiseni sarnased ettevõtjad said särada oma uuendustega ja president koos ministritega neid tunnustada ja aplodeerida. Suur uuendus leidis üles ka leiutajatest koolilapsed ja Põltsamaa juustutegijad. Kõik kohaletulnud said kõvasti naerutatud ja tugeva annuse uut mõtlevapanevat innovatsiooni täis süstitud. - Pidulik ja rõõmus kiituste esindus, riigivalitsejate ja ettevõtjate maffialik embus Swissotellis 17. detsembril selle aastanumbri sees.

Neile küsimustele tahaks selle konverentsi kontekstis vastuseid saada:

Milliseid ühiskonnas valitsevaid hoiakuid, väärtushinnanguid, veendumusi ja mõtlemisi muuta? ...

Kuidas arendada riigi-valitsuse ja haritlaskonna suhet? ...

Millised prioriteedid on Eestis hoitud? Aga minu elus? ...

Millist sõnumit ma ootan? ...

Ühishuvid? ...

Made in China-Estonia? ...

Kes on põhituumik? ...

Millest ma olen 2009.a. aru saanud? ...

Eesti vajab laiendatud maailmavaadet - miski pole püha!

Ööülikooli ünenägu tõi Tallinnasse Tartu Kevadbändi oma ühiskonnakriitilise bioloogia ja geoloogia unelmatega. Kontserdile kohale tulnud inimesed said veenduda, et doktorid liblikate munemise alal võivad olla sotsiaalkriitilised aktivistid ja võivad olla väga head autoriteedid, et ühiskonna bakterite koha pealt sõna võtta. Kevadbändi rõõmusõnumeid joonistasime seekord üles neljakesi - lisaks joonmeedikutele olid ühes ka Flo Kasearu ja Elisabeth Salmin.

TEEKOND UUDE DEMOKRAATIASSE

7.-8.detsember toimus konverents, mis joonistas välja demokraatia hetkeolukorra ja arengusuunad. Konverents oli peamiselt suunatud ministeeriumitele, et arenedada läbipaistvamat ja osalevamat ühiskonda. Põhiettekanded tegid professor Carolyn Lukensmeyer organisatsioonist America Speaks (USA) ja Edward Andersson organisatsioonist Involve (UK). Kodanikuhariduse ühiskondlikust mõjust rääkist professor Marju Lauristin. Konverentsi korraldas Riigikantselei.

kes on HEA KODANIK?

26.11. käisime konverentsil "Hea kodaniku taimelava" ja saime teada, keda peetakse vääriliseks kodanikuks ja kellele anti Aasta Kodaniku auhind. Suur hulk "häid" oli konverentsil kohal ja jagas üksteisele oma paremaid kogemusi. Lisaks sai näha mitut videointervjuud, mis kogunenud inimesi igatpidi rõõmustasid. Keda huvitab kodanikuharidus ja väärtustepõhine õpe soovitan vaadata videointervjuud Geoff Mulganiga ühendusest The Young Foundation.

REGIONAALSED TÖÖHÕIVED siseministeeriumis ja Tarkade otsuste fond

18.11.09 toimus siseministeeriumis Tarkade otsuste fondi uuringuprojekti lõpuseminar teemal "Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos". Märksõnadeks olid edukam kohandumine, ettevõtluse arengud, töötute armee ja palju-palju muud, muuhulgas ka puusalt tulistamine ja töötute ümberasustamine.

VÄÄRTUSLIKUM RAHA?

11.11.09. rahandusministeerium kutsub osalema euroteemalises debatis. Võtsime kutse vastu ja läksime sündmust kajastama kaasas joonmeedia atribuutika- värvilised vildikad ja paberid.
Diskuteerisid rahandusminister Jürgen Ligi, kaubands- ja tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Mainori Kõrgkooli õppejõud Andres Arrak, Eesti Panga asepresident Märten Ross, modereeris ministeeriumi nõunik Märt Kivine.

KUIDAS OLI PUBLIK ARUTELLU KAASATUD, MISMOODI DISKUTEERIJAD ÜKSTEISEGA KÕNELESID, KUIDAS RUUMI JAOTUS MÕJUTAS ARUTELU KÄIKU PUBLIKU JA ESINEJATE VAHEL?

KAPITALISM ja transition towns

"KULTUURINA EI OLE MEIL LUGUSID, MIS MEID TULEVIKUS EES OOTAB."
6.11.09 saime kokku Majaka tänava korteris. Kohtumise stimuleerijaks oli Von Krahli Akadeemia loengusari “KAS ON ELU PÄRAST KAPITALISMI?”, täpsemalt ROB HOPKINSI loeng MAAILMA MAJANDUSEST ja TULEVIKULINNADEST (Transition Towns) - http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=86889. Enne, kui me grupina tööle asusime, jagasime omavahel ära rollid - ühest sai LUULETAJA, ühest sai KÜSIJA, mitmest said PILDILOOJAD ning ühest sai TEMBELADAJA. Grupi töö toimus Robi loengu taustal. Kohtumise tulemuseks oli palju mõtteid ja rida lendlehti, millest mõned siin ka olemas.
__
"MEIE OLEME PÕLVKOND, KES ON JÕUDNUD ODAVA NAFTA AJASTU LÕPPU
iga kord, kui keegi läheb bensiinijaama, et tankida 40 liitrit bensiini, paneb ta paaki umbes sama palju energiat, kui toodab inimene rasket füüsilist tööd tehes 4 aastaga"