joonmeedia

AVALIKU VÕIMU JA KODANIKEÜHENDUSTE VAHELISED SUHTED
Kodanikuharidusprogrammi "Vabadus on kunst" II seminar Tallinna Kunstihoones 12.04.2010

Teema I Rahvuskogukonnad, rahvusühendused ja avalik võim
Probleem: Meist erineva poliitilise, kultuurilise või etnilise identiteediga inimrühmadesse suhtumisel on Eesti ühiskonnas kasutusel mitmeid võimalikke hoiakuid. Neid rühmi püütakse kas ignoreerida, neutraliseerida või hakatakse teistsuguse enesetajuga inimeste eestkõnelejaks. Esimese variandi korral poleks teistsuguseid nagu olemas, teisena pakutud võimalusel tajutakse erisusi ohuallikana, kolmandal juhul  nähakse meie jaoks võõra identiteedi kandjaid eestkostet vajava ohvri rollis.
Kes ja kuidas moodustab kodanikuühiskonnas “meie” tunde ? Kas kogukond kujuneb keele, rahvuse või erakonna pinnalt? Kasväljaspool poliitilisi erakondi formeerunud kogukonna/ühenduse häält võetakse kuulda? Kas avalik võim kaasab integratsiooni protsessi piisavalt inimesi rahvuskogukondadest või räägib taas kellegi eest.


Teema II: Kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahelised suhted.
Probleem: Avaliku sektori tasandil räägitakse palju kodanikuühiskonnast, sotsiaalsest sidususest ja kaasamisest. Näited: Riigivõimu esindavatel institutsioonidel on kodulehel eraldi rubriik kodanikuühiskonnale/ kodanikeühendustele (http://www.siseministeerium.ee/25325/), kodanikke kutsutakse ülesse osalema riigi paremaks muutmisel (https://www.osale.ee/). Riigikogu annab välja ajakirja „Riigikogu Toimetised“, kus alateemaks ka kodanikuühiskonna küsimused ja mille levi piiratuse kohta on Jüri Adams öelnud, et “Vähestegi riigielu ja poliitikat käsitlevate trükiste mõju saab võrrelda kotti kisamisega”.
 Avalikul võimul on kohustus kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist ning otsuseid langetades peab avalik võim kuulama, austama ja juhinduma kodanike enamuse arvamusest ja tahtest. Vaatamata kodanikuühiskonda reguleerivate seaduste ja kavade rohkusele puuduvad üldtoimivad mehhanismid nii riigi kuid eriti omavalitsuste tasandil selleks, kuidas peaksid võim ja ühendused omavahel suhtlema. Ühiskondlikult oluliste protsesside suunamisel jääb kodanike(ühenduste) “hääl” marginaalseks.
Eesti riigi julgeolekut ja heaolu ei taga ju NATO ega EURO vaid aktiivsed ja elujõulised kodanikud. Kuidas jõuda võimu ja ühenduste mõistliku koostööni.