Maikellukese päevade raames toimus (toim: pidi toimuma) Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM, Põhja pst 35) keskustelu kunsti olemusest ja selle tõlgendamise adekvaatsusest.
Laua taga istusid – flaieris sõnastatuna – kunstivaldkondade ning ajakirjanduse esindajad: Joonas Hellerma, Mari Kartau (Siram), Taavi Kerikmäe, Andreas Trossek, Urve Eslas ja moderaator Kaarel Kressa.
Arutelu salvestas "Kommentaaridega" ja "Kommentaarideta" LokaalRaadio, ja salvestused lubati millalgi üles riputada http://www.kirbutsirkus.com/ aadressile.
Hindame kunstiga seotud küsimuste käsitlemist vajalikuks, asja- ja ajakohaseks – püütakse (nagu) probleemide võrgustikus põhjustele jälile jõuda, on silmnähtavaid märke mõistmisteks vajalike eelduste loomisest kunsti- ja meediamaailma entusiastide poolt. Samas oli tunda esinejate kunsti- ja kultuuriprotsesside ning nähtuste käsitlemise vähest seostatust (süsteemsust) vajalike tingimuste loomiseks, et kunsti protsesse selgelt ja lugeja taset arvestades võimalikult laiale avalikkusele kommunikeerida. Viimane asjaolu annab alust arvata, et mõtlejad ei ole veel avastanud vastavaid (vajalikke) metodoloogiaid (seaduspärasid ja printsiipe) ning meetodeid (viise mida-kuidas lähenemisteks) milleta ei vea välja. Kõlav unistus minna äriloogikalt kultuuriloogikale jäi (vist) seetõttu pigem loosunglikult tahtmise tasandile. Samas on reaalne ka stsenaarium, mille kohaselt on probleem kehvas- ja/või negatiivses kaasamise protsessis – ehk oleme oma oskamatuse-informeerimatuse tõttu kõrvale jäänud mõistmiseks vajalikest diskussioonidest, et kunsti- ja kultuuripoliitikas arukalt kaasa rääkida.
Päeva küsimus oleks: kuidas lihvida parimal võimalikul viisil kandiline laud ümaraks, kaasates mõtlemise protsessi võimalikult palju osapooli, keda otsustused ja teemad puudutavad?
