III PÄEV: MIS SEE ON, MIDA KULTUURIKS NIMETATAKSE?

JOONMEEDIA TEREVISIOONI SAATES KÜLAS
Kui soovid kuulata, kuidas projektist räägiti:

mp3 00:05:30

Või kui soovid järelvaadata Terevisiooni 11.05.2010 saadet, siis kliki:

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=105766

II PÄEV: MIS SEE ON, MIDA KULTUURIKS NIMETATAKSE?

I PÄEV: MIS SEE ON, MIDA KULTUURIKS NIMETATAKSE?

Joonmeedia joonistab ja kirjutab üles inimeste kultuurikirjeldusi. Nädala jooksul kogunenud kaarte saab näha siin, Joonmeedia kodulehel ja esmaspäevast laupäevani Vabaduse platsil Joonmeedia kontoris. Täiendame kaardikogu iga päev.

KUIDAS NÄIDATA EESTI "MILLIST" VÕIMEKUST KOSMOSE VALDKONNAS JA ÜLDISELT?

Tallinnas Swisshotellis toimub 6.-7. mail rahvusvaheline kosmoseala konverents „Space Downstream Services 2010: Kosmose maapealsed teenused riigi, ettevõtluse ja teaduse konkurentsivõime edendamisel”. Vt lisa www.satfuturis.com

KOSMOSEALA KÜSIMUSKÕLAD HELIS

ÜLO VOOGLAIU HARIDUSSEMINARI SÜSTEEMVÕLUD

AVALIKU VÕIMU JA KODANIKEÜHENDUSTE VAHELISED SUHTED
Kodanikuharidusprogrammi "Vabadus on kunst" II seminar Tallinna Kunstihoones 12.04.2010

Teema I Rahvuskogukonnad, rahvusühendused ja avalik võim
Probleem: Meist erineva poliitilise, kultuurilise või etnilise identiteediga inimrühmadesse suhtumisel on Eesti ühiskonnas kasutusel mitmeid võimalikke hoiakuid. Neid rühmi püütakse kas ignoreerida, neutraliseerida või hakatakse teistsuguse enesetajuga inimeste eestkõnelejaks. Esimese variandi korral poleks teistsuguseid nagu olemas, teisena pakutud võimalusel tajutakse erisusi ohuallikana, kolmandal juhul  nähakse meie jaoks võõra identiteedi kandjaid eestkostet vajava ohvri rollis.
Kes ja kuidas moodustab kodanikuühiskonnas “meie” tunde ? Kas kogukond kujuneb keele, rahvuse või erakonna pinnalt? Kasväljaspool poliitilisi erakondi formeerunud kogukonna/ühenduse häält võetakse kuulda? Kas avalik võim kaasab integratsiooni protsessi piisavalt inimesi rahvuskogukondadest või räägib taas kellegi eest.


Teema II: Kodanikuühenduste ja avaliku võimu vahelised suhted.
Probleem: Avaliku sektori tasandil räägitakse palju kodanikuühiskonnast, sotsiaalsest sidususest ja kaasamisest. Näited: Riigivõimu esindavatel institutsioonidel on kodulehel eraldi rubriik kodanikuühiskonnale/ kodanikeühendustele (http://www.siseministeerium.ee/25325/), kodanikke kutsutakse ülesse osalema riigi paremaks muutmisel (https://www.osale.ee/). Riigikogu annab välja ajakirja „Riigikogu Toimetised“, kus alateemaks ka kodanikuühiskonna küsimused ja mille levi piiratuse kohta on Jüri Adams öelnud, et “Vähestegi riigielu ja poliitikat käsitlevate trükiste mõju saab võrrelda kotti kisamisega”.
 Avalikul võimul on kohustus kuulata kodanikke ja teha koostööd võimalikult paljudega neist ning otsuseid langetades peab avalik võim kuulama, austama ja juhinduma kodanike enamuse arvamusest ja tahtest. Vaatamata kodanikuühiskonda reguleerivate seaduste ja kavade rohkusele puuduvad üldtoimivad mehhanismid nii riigi kuid eriti omavalitsuste tasandil selleks, kuidas peaksid võim ja ühendused omavahel suhtlema. Ühiskondlikult oluliste protsesside suunamisel jääb kodanike(ühenduste) “hääl” marginaalseks.
Eesti riigi julgeolekut ja heaolu ei taga ju NATO ega EURO vaid aktiivsed ja elujõulised kodanikud. Kuidas jõuda võimu ja ühenduste mõistliku koostööni.

MEIE KOOLI PALVE

Joonmeedia istus ühise laua taga Meie Kooli korraldajatega. Arutelus osalesid Harlis Velk, Eric Katskowski, Tanel Rannala ja Siiri Taimla. Meie Kooli näol on tegemist ideega saada keskkoolinoortelt interaktiivses arutelus mõtteid ja lahendusi, kuidas muuta kool paremaks ja toetada nende ideede elluviimist. Arutelud leiavad aset üle Eesti kõikides osaleda soovivates koolides kodanikupäeval 26.novembril 2010.

MILLISED KULTUURID? – JOONMEEDIALE VASTAS MIKKO FRITZE

Külastasime joonmeediaga SA Tallinn 2011 juhti Mikko Fritzet. Saime kuulda, millised on kultuuripealinna juhi olulisemad omadused, milliseid konstruktiivseid kriitikaid võiks palju rohkem olla ning milliseid autoritaarseid hoiakuid võiks palju vähem kohata.

Sissevaade SA Tallinn 2011 kontorisse koos Mikko Fritze kultuurikaardistusega.

EUROOPA VÕITLUSED VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSEGA

MILLINE ELAMISVÄÄRNE LINNARUUM NII MEESTELE KUI NAISTELE?

26. veebruaril püüti kaardistada linnaplaneerimise võimalusi nii meestele kui naistele. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus korraldas selleteemalise seminari, kus huvitavate ettekannetega astusid ette MTÜ Linnalabori esindajad, Linnaplaneerimise ameti koordinaator jt. Kuuldust jäi kõlama mõte, et vaja oleks paremaid võimalusi soouuringute teostamiseks ja rohkem haritud, huvitatuid inimesi linnaplaneerimise töörühmadesse.

Hea Teemu, Teemu Mäki!

Kuulasime Sind EKA konverentsil "Art, Image and Exploitation" hommikul vara, haigutasime ja sõime küpsist. Sa jäid meelde kui kassimõrvar eetilistel põhjustel ja kunsti-gümnastik.

Rääkisid neljast punktist, miks kunstnikud oma tööd teevad:

- võimalus naudinguks,

- võimalus aruteluks,

- võimalus tunda enamat,

- võimalus targemaks saada.

Mõtlesime nüüd sellele ...

artist talk'id KUMUS HALJASTASID AVALIKU RUUMI VÕIMALUSI

Avaliku ruumi võimaluste haljastamisega alustas Poola kunstnik Joanna Rajkowska. Kuulajate suureks meeleheaks paljastas Joanna avaliku ruumi loomingulise projekti Oxygenator.
Artist talk'id toimusid seoses Kumu näitusega "Räägime rahvuslusest! Ideoloogia ja identiteedi vahel".

EESTI NOORTE FOORUM JA 300 NOORT TABAMUST